Show sidebar
3,2 kW
75 m²
Close

Õhk-Õhk soojuspumbad

Õhk-õhk soojuspumbad loetakse erinevate alternatiivkütte variantide seas kõige tõhusamaks ja kõige säästlikumaks. Selline süsteem ei vaja keerukaid pinnaseteisaldustöid, spetsiaalsete väliste puuraukude tegemist ega kulukat traditsiooniliste vesikütteradiaatorite paigaldamist ruumidesse. Soovi korral ja teatud oskuste olemasolul saab sellise soojuspumba valmistada ise ja hoida kokku ligi paari tuhande euro suuruse summa.

Inimesele, kes ei tunne füüsikat ega termodünaamikat, võib õhksoojuspumba idee tunduda absurdsena. Kas tõesti on võimalik soojendada majas olev õhk vastuvõetavale tasemele, kui välisõhu temperatuur on tunduvalt alla nulli? See on tõepoolest võimalik ja just seepärast müüaksegi kõikvõimalike soojuspumpade tööstuslikke mudeleid edukalt juba aastakümneid.
Kõigis inimest ümbritsevates esemetes on teatud kogus soojusenergiat. Isegi 20-kraadise pakase korral on õhus väikese potentsiaaliga soojusenergiat. Õhk-õhk soojuspumbad koguvad sellise hajutatud energia kokku, nii-öelda kontsentreerivad selle ning soojendavad seejärel soojuskandjat. Antud juhul kasutatakse kütmiseks jällegi majas ringlevaid õhuvoole.
Selle süsteemi oluline element on külmaaine, st aine, millel on väga madal keemis- ja aurustumistemperatuur. Kõige sagedamini kasutatakse selleks freooni, samasugust nagu külmikus või tavalises konditsioneeris. Kui viimati nimetatud seadmetes kogub külmaaine endasse soojust ja annab selle ümbritsevale õhule, siis õhksoojuspumbas kogub see ümbritsevas õhus sisalduvat soojust ja annab selle majale.
Väikese potentsiaaliga soojusenergia muundamist suure potentsiaaliga soojusenergiaks võib kirjeldada järgmiselt: Ventilaator puhub välisõhu aurustiga kambrisse. Aurustis olev külmaaine soojeneb ja läheb üle gaasilisse olekusse. Gaasiline külmaaine liigub kompressorisse, kus see soojeneb suure rõhu toimel veelgi. Seejärel liigub külmaaine kondensaatorisse, kus see annab saadud energia ära ja läheb uuesti vedelasse olekusse. Selle tulemusel saadud soojust kasutatakse maja kütmiseks. Vedel külmaaine liigub tagasi aurustisse. Seadme kasuteguri suurendamiseks on soovitatav paigaldada kondensaatori ja aurusti vahele spetsiaalne drosselventiil. See tsükkel, mida nimetatakse Carnot’ pöördringprotsessiks, kordub üha uuesti. Protsessi automatiseerimiseks lisatakse skeemile automaatne juhtplokk.